Tegelikult laenutasin seda raamatut raamatukogust koguni kaks korda. Esimesel katsetusel ei jõudnud avapeatükist kaugemale, sest see oli keeleliselt raskelt ja segaselt kirjutatud (pärast sain aru, et kirjeldatud sündmused toimusid ajaliselt hoopis raamatu lõpus ja loetu muutus arusaadavamaks). Teisel korral võtsin ainult seepärast, et Deborah Harkness (hariduselt ajaloolane ja ka üks mu lemmikkirjanikke) seda Amazonis soovitas:
My favorite book of the year, Burton’s novel tells the tale of a young
woman named Nella Oortman, her promising marriage to one of the city’s
wealthiest merchants, and a lavishly-decorated miniature replica of
their Amsterdam house. Burton’s sumptuous language and gloriously
detailed depiction of Dutch culture in the seventeenth-century creates
an utterly believable yet thoroughly magical world thanks to her deft
handling of prosaic details from daily life as well as a growing sense
of mystery and wonder as the secrets of the household—large and
small—are revealed.
Nooruke Nella saab värskelt abikaasalt Johannes Brandtilt pulmakingituseks nukumaja ja võtab ühendust miniaturistiga, kes peaks aitama tal seda sisustada (autor võttis oma raamatu aluseks reaalselt muuseumis oleva nukumaja ja ehitas loo sinna ümber). Esimene tellimus saabub soovitud esemetega, kuid siis muutuvad saadetised kummalisteks. Sisalduvad esemed ja nukud on ülidetailsed ning muutuvad vastavalt sündmustele, nt reaalselt tapetud koera kujule ilmub punane märk. Jääb mulje, et miniaturistil on, kas majas salakuulaja või on tal selgeltnägijavõimed. Teiseks selgub aja jooksul, et maja elanikel on palju saladusi. Johannes on homoseksuaal ning abiellus Nellaga vaid nö. katteks. Hüljatud armuke maksab kätte ja abikaasa mõistetakse surma. Johannese vallaline õde Marin on lapseootel ja sureb varsti pärast sünnitust. Lapse isaks on mustanahaline teener.
Nooruke Nella saab värskelt abikaasalt Johannes Brandtilt pulmakingituseks nukumaja ja võtab ühendust miniaturistiga, kes peaks aitama tal seda sisustada (autor võttis oma raamatu aluseks reaalselt muuseumis oleva nukumaja ja ehitas loo sinna ümber). Esimene tellimus saabub soovitud esemetega, kuid siis muutuvad saadetised kummalisteks. Sisalduvad esemed ja nukud on ülidetailsed ning muutuvad vastavalt sündmustele, nt reaalselt tapetud koera kujule ilmub punane märk. Jääb mulje, et miniaturistil on, kas majas salakuulaja või on tal selgeltnägijavõimed. Teiseks selgub aja jooksul, et maja elanikel on palju saladusi. Johannes on homoseksuaal ning abiellus Nellaga vaid nö. katteks. Hüljatud armuke maksab kätte ja abikaasa mõistetakse surma. Johannese vallaline õde Marin on lapseootel ja sureb varsti pärast sünnitust. Lapse isaks on mustanahaline teener.
D. Harkness on sisu küll ilusti kokku võtnud, kuid rõhutab vaid raamatu häid külgi. Tõsi on, et kui esimesest peatükist mööda sain, siis oli raamat väga kaasahaarav, kuid siiski segane. See miniaturisti liin oli arusaamatu. Ma ei saanudki päris täpselt aru, kas autor üritas fantaasia romaani kirjutada või ajas lihtsalt asja segaseks. Natuke jäi mulje, et ta ise ei jõudnud samuti lõplikule otsusele. Goodreadsist arvustusi lugedes sain aru, et lugejad jagunesitki kaheks, ühed, kes seda müstilisust väga nautisid ja teised, kes kirjutatust aru ei saanud. Mina kuulun ilmselt teise gruppi.
Seega, kui tahate head 17. sajandi ajastukirjeldust lugeda ja natuke segane sisu teid ei häiri, siis tasub kindlasti kätte võtta. On tõesti veider, et soovitan raamatut, mille süžeeliin on natuke segane, aga üejäänu on väga hästi kirjutatud ja mul oli raske raamatut käest ära panna.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Magie der kleinen Dinge" (ilmub 16.03.2015)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar