23 juuli 2018

Seicho Matsumoto "Mäng sõiduplaaniga"

Esmapilgul armastajate enesetapuks peetud surmad osutuvad hoopis mõrvaks...



keel: eesti
tõlkija: Sisask, Agu
kirjastus: Eesti Raamat 
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 111

ilmumisaasta: 1974 (esmatrükk 1957) 

inglise keeles: "Tokyo Express" / "Points and Lines"
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3/5 



Barbara Erskine "Kõige tumedam tund"


1940. aasta suvel kohtuvad Inglismaal noor ja andekas kunstnik Evie Lucas  ning uljas piloot Tony. Seitsekümmend aastat hiljem tahab kunstiajaloolane Lucy Eviest raamatut kirjutada ning hakkab ammu toimunud sündmusi kildude kaupa avastama ja tervikuks kokku panema.
Suhtusin raamatusse teatava skeptilisusega, sest olin juba enne proovinud ühte Erskine raamatut lugeda ning tolles olev vaimude komponent ei sobinud mulle üldse.
"Kõige tumedama tunni" sisukirjelduse ja arvustuste põhjal lootsin, et sel korral on asi parem. Kahjuks pean ütlema, et minust ei saanud Erskine fänni. Raamat oli küll täiesti loetav, kuid üleloomulikku elementi kõrvale jättes, ei midagi uut. Olen samalaadseid juba palju lugenud. Ka jäi Evie tegelane liiga ühekülgseks, ta ei näinud midagi peale maalimise ning saan aru küll, et pidanuksin talle kaasa tundma, kuid ei suutnud.
See polnud küll minu raamat, kuid mõistan, miks teised lugejad sellele Goodreadsis kõrgeid hindeid andsid.
  
pealkiri: "Kõige tumedam tund"
autor: Erskine, Barbara
keel: eesti
tõlkija: Tiiu Loog
kirjastus: Varrk
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 464
ilmumisaasta: 2016 (esmatrükk 2014)
ISBN-13: 9789985337745
 
inglise keeles: "The Darkest Hour"
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 1.5/5 

20 juuli 2018

Debbie Macomber "Pelican Court 311" (Cedar Cove III)


Raamatu sündmused toimuvad Cedar Cove nimelises linnakeses, kus kõik tunnevad kõiki ning miski ei jää saladuseks.
Loo keskmes on Rosie ja Zach, kes on värskelt lahutatud. Kõigi osapoolte ebameeldivaks üllatuseks tegi kohtunik Olivia Lockhart laste hooldusõiguse määramisel otsuse, et mitte lapsed  ei liigu Rosie ja Zachi elupaikade vahel, vaid hoopis vanemad käivad edasi-edasi.
Kuid ka kohtunik Olivia on keelepeksu keskel, klatšimoorid tahavad teada, kas ta jääb kokku Jackiga või läheb tagasi oma eksmehe juurde?
Olles varem Debbie Maccomberi raamatuid lugenud, teadsin päris täpselt, et mind ootab ees ettearvatava õnneliku lõpuga lugu. Objektiivselt võttes on see muidugi lääge ning tegelased veidi tobedad, mistõttu ma regulaarselt selliseid raamatuid enam ei loe, kuid tol hetkel oli just see, mida vajasin.

pealkiri: "Pelican Court 311"
autor: Mccomber, Debbie
keel: eesti
kirjastus: Ersen
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 383
ilmumisaasta: 2011 (esmatrükk 2003)
ISBN-10: 9949250560
ISBN-13: 9789949250561
 
inglise keeles: "311 Pelican Court"
saksa keeles: "311 Pelican Court"

Goodreadsi hinnag: 2/5 

Agatha Christie "Laip raamatukogutoas" (Miss Marple III)


"Miss Marple oli väga üllatunud. "Jah, Jane kuuleb. Sa oled väga vara üleval, Dolly."
Mrs. Bantry kuuldus telefonitorust kostva hääle järgi olevat hingeldav ja erutatud. "On juhtunud ülimalt hirmus asi."
"Oh, mu kallis!"
"Me leidsime just raamatukogutoast laiba."
Hetke vältel arvas miss Marple, et ta sõbranna on hulluks läinud. "Mis asja te leidsite?"
"Ma tean, seda on raske uskuda, eks ole? See tähendab, ma arvasin, et niisuguseid asju juhtub ainult raamatutes. Mul tuli Arthuriga tundide kaupa vaielda, enne kui ta üldse alla vaatama läks."
Miss Marple püüdis end koguda. "Aga kelle laip see siis on?"
"See on üks blondiin."
"Mis asi?"
"Blondiin. Ilus blondiin - nagu raamatutes. Keegi meist ei ole teda kunagi varem näinud. Ta lihtsalt lamab seal raamatukogutoas ja on surnud. Sellepärast pead sa otsekohe siia tulema."
Miss Marple ütles kahtlevalt: "Muidugi, kallis, kui sa arvad, et ma saan sind mingil moel lohutada..."
"Oh, ega mul lohutust vaja ei ole. Aga sa oskad laipadega nii hästi ümber käia.""
(Christie, Agatha, 1991, "Laip raamatukogutoas" lk. 7-8).  

Nagu eelpool olevast lõigust välja tuleb, leidis Mrs. Bantry oma raamatukogutoast laiba ning kutsub oma sõbranna Miss Marple olukorraga tegelema. Loomulikult suudab nutikas vanadaam mõrvari leida ning minul lugejana oli seda protsessi väga nauditav jälgida. Igal juhul soovitan, eriti kui te seda veel lugenud pole.

pealkiri: ""Laip raamatukogutoas"
autor: Christie, Agatha
keel: eesti
tõlkija: Toming, Ralf
kirjastus: Katherine
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 144 

ilmumisaasta: 1991 (esmatrükk 1942) 
inglise keeles: "The Body in the Library"
saksa keeles: "Die Tote in der Bibliothek"

Goodreadsi hinnag: 5/5 


Agatha Christie "Kõver maja"


"Ta oli korranud tuntud lasteluuletusest võetud ridu:
"Nad elasid kõveras majas,
sõid suppi kõverast pajast."
"See luuletus räägib meist. Tõsi küll, meie maja poelgi eriti väike, aga see on tõepoolest kõver, osaliselt puidust, ning sellel on viilkatus peal."
"Kas teil on suur perekond? On teil ka õdesid ja vendi?"
"Vend, õde, ema, isa, onu, onunaine, vanaisa, vanatädi, vanaisa naine.""
(Christie, Agatha, 1994, "Kõver maja", lk. 7).

Sophia Leonidese vanaisa sureb ootamatult. Iseenesest pole vana inimese surmas ju midagi ootamatut, kuid vana mees põdes diabeeti ja talle süstiti iga päev insuliini ning viimasel korral asendas keegi insuliini esedriiniga. Kurjategijat ning motiive hakkab otsima isehakanud detektiiv Charles Hayward, kelle motivatsiooniks on armastatud naise süüst vabastamine.
Olen viimasel ajal mitmeid Agatha Christie teoseid (üle)lugenud ja võrdluses pole "Kõver maja" mu lemmik, eelistan neid, kus tegutsevad Hercule Poirot või Miss Marple, kuid sellegi poolest väga hea lugemine.

pealkiri: "Kõver maja"
autor: Christie, Agatha
keel: eesti
tõlkija: Piirimaa, Matti
kirjastus: PAF
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 162 

ilmumisaasta: 1994 (esmatrükk 1949) 
inglise keeles: "Crooked House"
saksa keeles: "Das krumme Haus"

Goodreadsi hinnag: 4/5 



10 juuli 2018

Douglas Lindsey "Surnute laul"

Kaksteist aastat tagasi tuli Šotimaalt pärit John Baden koos sõbratariga Eestisse puhkust veetma.  Ühel hommikul oli ta voodist kadunud ning mõned päevad hiljem leiti Peipsi kaldalt Johni surnukeha. Laip maeti maha ning juhtum loeti lõpetatuks.
Nüüd ilmub aga Tartus politseijaoskonda mees, kes väidab end olevat John Baden ning selgitab, et teda hoiti terve selle aja vangistuses. Isikut tuvastama ning tookordseid sündmusi täpsustama saadetakse Põhja-Šotimaa väikelinna politseiuurija Ben Westphall.
Pole raske arvata, et eestlasena tõmbas mind selle raamatu poole just fakt, et raamatu sündmused toimuvad osaliselt Eestimaal ning autor on isegi mõned aastad siin elanud. Seega peaks teadma, millest kirjutab.
Võibolla on tegemist juhusega, et iseendale otsa vaadata on raske ja valus, kuid just see, mis mind esmalt lugema tõmbas, meeldis mulle tegelikult kõige vähem. Kas me olemegi nii sõnakehvad ning venelasi kiruvad inimesed?
See selleks. Tegemist pole traditsioonilise kriminaalromaani ning uurijaga. Ben jättis mind ükskõikseks ning tegevustik lihtsalt kulges vaikselt, täpselt sama aeglaselt ja napisõnaliselt nagu raamatus kirjeldatud eestlasedki. Ebaloomulik element tundus mulle üleliigne.
Kuigi tegemist polnud parima kriminaalromaaniga, loeksin samalt autorilt veel midagi, ta kirjutamistiil meeldis mulle.

pealkiri: "Surnute laul"
autor: Lindsey, Douglas
keel: eesti
tõlkija: Peeter Villmann
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 344

ilmumisaasta:2018
ISBN-13: 9789985342794
 
inglise keeles: "Song of the Dead"
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***




26 juuni 2018

Anthony Horowitz "Magpie Murders"


Ühesõnalise kirjeldusena on "Magpie Murders" kummaline raamat.  Mõne teise kriminulli puhul jätaksin täpsemalt sisust kirjutamise ära, kuid antud juhul on see asi mul nii südamel, et lihtsalt ei saa jagamata jätta.

Alljärgnev sisaldab sisu rikkuvaid detaile.

Lugema hakates tundus, et raamatu kaanele on sattunud vale sisukirjeldus. Kõik algab hoopis mõnusa 1955. aastal toimuva Agatha Christie stiilis mõrvalooga. Kuigi sisukirjelduse ning loetu lahkuminevus mind üllatas, nautisin loetut väga. Jõudes kohani, kus mõrvar on teada, kuid tegevusmotiivid veel selgitamata, jääb lugu jääb pooleli.
Sündmustik hüppab tänapäeva, kus selgub, et me lugesime koos toimetaja Susaniga kirjanik Alan Conway viimase raamatu käsikirja. Susan püüab kirjanikuga ühendust võtta, sest ilma lõputa raamatut ei saa ju avaldada, kuid Alan on enesetapu sooritanud (või hoopis mõrvatud?)
Oma käe peal asja uurides ning puuduolevaid peatükke taga ajades, jõuab Susan tõele samm-sammult lähemale ning selgub, et kuigi Conway Atticus Pündi pehmokrimisari oli äärmiselt edukas, vihkas autor seda kogu südamest ja ihkas hoopis kirjutada tõsist kirjandust, mille raamatus olev näide meenutas kangesti Rowlingu "Siidiussis" olevat jama.
Lugedes oli kõik väga üllatav ja põnev, kuid tagantjärele mõeldes olen pahane. Püüan selgitada miks. Kui oled loos sees, siis tundub loetu ehe ja reaalne. Mulle meeldis 1955. aasta osa väga, kui autor mu sellest nii äkki välja rebis ja teatas, et see kõik oli vaid ettekujutus, st lugu loos, siis olin pettunud.  Kui Alan Conway lõpus teatab, et kõik, kellele need raamatud meeldivad, on samuti naiivsed, siis jäi see kõlama. Ma ei taha enda halvasti tunda, et mulle see mõrvaosa meeldis. Saan aru, et asi kuulub raamatu juurde, kuid tunnen, et lugejana polnud niisugust suhtumist ära teeninud.
Kuigi hindasin raamatut kõrgelt, olen ikka veel kahevahel, mida täpselt sellest arvata.

pealkiri: "Magpie Murders"
autor: Horowitz, Anthony
keel: inglise
kirjastus: Harper Perennial
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 512

ilmumisaasta: 2018 (esmatrükk 2016)
ISBN-10: 0062645234
ISBN-13: 9780062645234
 
eesti keeles: pole ilmunud 
saksa keeles: "Die Morde von Pye Hall"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 





Mariann Rückenberg "Hull suvi"


Enne postituse juurde asumist: "Hull suvi" kuulub peategelaste vanust arvestades "new adult" kategooriasse, mida ma üldiselt enam ei loe. Sisukirjeldus tundus aga nii huvitav, et otsustasin erandi teha. Sain siiski juba esimestest lehekülgedest aru, et pole minu raamat. Lugesin lõpuni ja püüan oma arvamuses olla nii objektiivne kui võimalik. Alljärgnev sisaldab raamatu sisu rikkuvaid detaile.

"Hull suvi" viib meid Rõokse alevikku, mõnusalt õudusasse Eestimaa suvesse, soojailmalisse ideaali. Raamatus on neli peategelast, kellest Merka unistab telenoveladest tuttavast kuumaverelisest ja kirglikust armastusest. Rolts ehk Roland Kalmer on kohalik rullnokk. Maiki vaikib oma minevikust ning õhkab naabrimees Teedu järele. Teet on ametilt narkopolitseinik. Kõrvaltegelasena on sisse toodud Maiki sümpaatne vanatädi Saima.
Idee poolest mulle selline mõnus suveromaan meeldis, sest autor on suutnud väikse koha imehästi lahti kirjutada. Näiteks need kohalikud klatšimoorid, kes kunagi oma suud kinni ei hoia ja igat uut mahlakat kuulujuttu naudinguga jagavad või esimeste lehekülgede poestseen, kus suvelaagris olevad lapsed poodi maiustusi ostma lähevad. Kui ma lastelaagris kasvataja olin, siis nägi poeskäik täpselt selline välja.
Kuid mis häiris ja mu hinnangusumma Goodreadsis alla tõi? 
Esiteks on selles mõned, veidi ebarealistlikud, stseenid, mis suule muige tõid, näiteks "poolpaljas neiu istub puu otsas ja kukub atraktiivsele noormehele sülle".

"Graatsiline allatulek oleks peaaegu õnnestunud, aga üks reeturlik oks murdus ning Maiki libises kogu täiega mehel otsa. Teet krabas temast kinni, kust sai. Maiki rinnad olid vastu Teedu nägu ja Teedu käed hoidsid Maiki tagumikku tugevas haardes. "Oih" suutis Maiki vaid öelda, kui ta mööda mehe sooja ja higist keha alla maapinnale libises. Mees lõhnas uimastavalt - pesupulbri järgi lõhnav puhas särk, habemeajamisvesi ja higi. Maikil hakkas kõrvus sumisema ja pea käis ringi." (Rückberg, Mariann, 2018, "Hull suvi", lk. 18)

Kõige suuremad miinuspunktid tulid aga Roltsi ja Merka suhte eest. Rolts oli minu jaoks kõige ebameeldivam tegelane. Jah, tal võib ju kuskil sügaval see kuldne süda peidus olla, kuid väljaspoolt on ta ülimalt armukade ning agressiivne. Tema ja Merka omavaheline suhtlemine, st vastastikune solvangute ning roppuste loopimine muutus kiiresti tüütuks ning kui aus olla, siis kõige rumalam asi, mida see tüdruk teha sai, oli niisugusest mehest rasedaks jääda. Armukadedus ja vägivald ei ole romantilised ning suurte tunnete näitajad. Suurim viga on seda uskuma jääda.
Ka tundusid dialoogid kohati veidi kunstlikud ning süžeeliinidest võinuks tädi Saima vana armastuse väljailmumine ära jääda.
Kuid nagu ma juba eelpool kirjutasin, ei ole mina raamatu sihtgrupp. Nimetatud Roltsi-Merka suhe paistab nooremale kindlasti hoopis teistsugusena kui mulle, kes võiks vanuse poolest Merka ema olla. Usun, et teistele lugejatele võib sellest hea suveraamat saada.

pealkiri: "Hull suvi"
autor: Rückenberg, Mariann
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 448

ilmumisaasta: 2018
ISBN-13: 9789985343739
 
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 2/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***


Stephen King "The Outsider"


Pargist leitakse üheteistkümneaastase poisi surnukeha ning kõik tunnistajad näitavad inglise keele õpetaja ning laste sporditreeneri Terry Maitlandi poole. Politsei reageerib kiiresti ning Terry arreteeritakse. Ülekuulamisel selgub, et mehel on raudkindel alibi - ta oli sel ajal teises linnas ning seda kinnitavad nii tunnistajad, DNA kui video. Kuidas on võimalik, et üks ja sama inimene on üheaegselt kahes erinevas kohas?
Raamatu kõige hirmutavamaks elemendiks oligi tõdemus, et keegi uurijatest ei tahtnud uskuda, et mõrvariks oli teisik, mitte aga õige inimene. Kuidas sa tõestad, et sina ei tapnud kedagi?
Ütleksin, et "The Outsider" on King oma tuntud headuses, kuid mitte ülivaimustushuilgeid tekitav, seega ei usu ma, et see vanameistri tippteoste hulka kuuluma saab.  Lõpp meenutas mulle väga "It-i" ja see võrdlus on tegelikult halb, sest kahe raamatu võrdluses jääb käesolev alla. 
Muide, raamatus on üks Bill Hodges´i triloogiast tuttav tegelane ning ka viiteid seal toimunule. Ma ise pole neid raamatuid lugenud, seega ei oska hinnata kui palju need sisu rikuvad, kuid igaks juhuks hoiatan.

pealkiri: "The Outsider"
autor: King, Stephen
keel: inglise
kirjastus:  Scribner
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 561
ilmumisaasta: 2018
ISBN-10: 1501180983
ISBN-13: 9781501180989

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Outsider" (ilmub 27.08)

Goodreadsi hinnag: 4/5 


10 juuni 2018

Kate Mosse "The Burning Chambers"


Sündmustik viib meid 16. sajandi Prantsusmaale, kus katoliiklased ja hugenottid verist ususõda peavad. Tegemist on omamoodi Romeo (hugenott Piet Reydon) ja Julia (katoliiklane Minou) looga, kuid see pole puhas armastusromaan, on salapära, seiklust ja põnevust ning ainuke, mida võiks ette heita on see, kuidas lõpus kõik liinid liiga ilusti kokku jooksevad. 
Tegemist on uue sarja avaraamatuga, mis sobib ka iseseisvana lugeda. Piilusin lõpust, et järgmine osa ilmub 2020. aastal ja kartsin lugedes, et autor jätab loo poolikuks ning pakub lõpplahenduse alles järgmises osas,  kuid õnneks nii ei juhtunud. 
Alguses olin üldse skeptiline, sest sama autori ülipopulaarne "Labyrinth" ei meeldinud mulle üldse, kuid "The Burning Chambers" suutis mind veenda. Plaanin kindlasti ka järgmist osa lugeda. 

pealkiri: "The Burning Chambers"
autor: Mosse, Kate
keel: inglise
kirjastus: Mantle
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 608

ilmumisaasta: 2018
ISBN-10: 1509806830
ISBN-13: 9781509806836
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4.5/5