Krimiraamatu keskmes on vana, kurb ja kõle, endiste patsientide varje täis, tuberkuloosisanatoorium. Sealsed meedikud andsid endast kindlasti parima, kuid kõik haiged ei paranenud.
1950. aastal toodi sanatooriumisse väike poiss, kellest medõel kahju hakkab ning teda teiste lastega koos õue mängima lubab.
1983. aastal leiab medõde Tinna oma vanema kolleegi Yrsa surnukeha. Esmalt kahtlustab politsei kuriteos majahoidja Broddit. Natuke aega hiljem sureb sama sanatooriumi arst, oletatakse enesetappu. Uurijatel on nüüd kerge otsad kokku tõmmata - ju siis arst mõrvas Yrsa ning süütunne ei lasknud edasi elada.
2012. aastal kaevab kriminoloogia magistritudeng Helgi sanatooriumi surmajuhtumid uuesti üles ning kavatseb nende baasil magistritöö kirjutada. Ta hakkab vanu tunnistajaid küsitlema ning tõdeb, et tegelikult ei saanud juhtum rahuldavat lahendust.
Mulle meeldis selle raamatu puhul kaks asja. Esiteks see, kuidas Helgi vanu kriminulle armastas ja luges. Järelsõnas märgib kirjanik, kuidas ta enda Agatha Christie armastus kujunes ning see tuleb Helgi tegelaskujus selgesti välja. Teiseks tuletab see lugejale meelde, et elus ei pruugi kõik situatsioonid olla sellised nagu esmapilgul tunduvad. Ma ei saa täpsustada, mida silmas pean, aga lugedes saate kindlasti aru.
Loodan, et autor kirjutab järje ja saan Helgist edasi lugeda.
pealkiri: "Valge surm"
autor: Jónasson, Ragnar
tõlkija: Lemetti, Piret
kirjastus: Eesti Raamat
lehekülgede arv: 252
ilmumisaasta: 2025lehekülgede arv: 252
inglise keeles: "Death at the Sanatorium"
saksa keeles: "Frost"
Goodreadsi hinnag: 4/5
***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar