See on kahe tüdruku lugu - Hannah elab 1939. aasta Berliinis ja Anna, 2014. aasta New Yorgis.
Enne natside võimuletulekut elas Hannah Rosenthal Saksamaal priviligeeritud maailmas, kuid nüüd on kõik muutunud, sest juutidest on saanud räpane ja vihatud inimklass. Saatuse iroonia peitub selles, et Hannah ei näe üldse juudi tüdruku moodi välja. Ta on isegi nii aaria rassi moodi, et jääb juhuslikule fotograafile silma ja mees paneb ta pildi ajakirja kaanele, näitena puhtaverelisest saksa tüdrukust. Ta pere püüab Saksamaalt põgeneda ning vanemad ostavad piletid laevale St. Louis.* Laev purjetab juudi põgenikega pardal Kuuba suunas, kuid kohale jõudes, ei lubata laeval sadamasse sõita, sest vahepeal on jõustunud otsus, juute mitte riiki lubada. Lõpuks on Hannah ja ta ema ühed neist vähestest, keda Havannas siiski maale lastakse. Ta isa ja sõber Leo jäid laevale ning mööduvad aastad, enne kui Hannah nende saatusest kuuleb.
Anna Rosen elab koos emaga ning räägib, kuidas ta isa ei saanud tütre olemasolust kunagi teada. Ema oli kolm kuud rase, valmistas kõik ilusti ette, et koju tulevat abikaasat lapseootusega üllatada, kuid mees astus hommikul uksest välja ja ei tulnud enam kunagi tagasi. Ma ei saanud tükk aega aru, kuidas see võimalik on, mis selle inimesega siis juhtus, kuid siis vaatasin aastaarvu ning linna nime ja hakkasin arvutama. Anna isa kadus 11. 09. 2011, päeval, mil New Yorgis toimus terrorirünnak.
Selgub, et Hannah ja Anna on omavahel sugulased ja nad kohtuvadki 2014. aastal Kuubas. Nii Anna kui ta ema kuulevad lõpuks isa minevikust ning tema perekonnast lähemalt.
Sel raamatul oli nii palju potensiaali saada üliheaks raamatuks. Ajalooline taust tegelikult juhtunud sündmuste näol oli väga huvitav, kuid autor ei kasutanud seda ära. Tema mõte lasta Hannahl ja ta emal Kuubas maale minna, päästis kaks inimest ning andis võimaluse Anna vanaisa/isa liini arendada, kuid loo seisukohast oleks see võitnud, kui nad oleksid pidanud laevaga Euroopa poole tagasi sõitma. Kui ma lugesin sellest ajaloolisest sündmusest lähemalt, siis eeldasin, et autor rõhutab seda ebaõiglust ning traagikat, mida Kuuba, Ameerika Ühendriikide ja Kanada otsus kaasa tõi, et ta kirjutab sellest, mis toimus laeva pardal pärast seda kui reisijad olid kuulnud, et nende loodetud pääsemine ei toimu. Praegusel kujul läks raamat pärast seda kui Hannah emaga maale läksid, minu silmis kehvemaks. Sõda jäi nii nende kui ka lugeja jaoks tahaplaanile, edasi läks perekonnalugu, mis mind enam samaväärselt köita ei suutnud.
pealkiri: "The German Girl"
autor: Correa, Lucas Armando
autor: Correa, Lucas Armando
keel: inglise
kirjastus: Atria Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 360
ilmumisaasta: 2016
lehekülgede arv: 360
ilmumisaasta: 2016
ISBN-10: 1501121146
ISBN-13: 9781501121142
eesti keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnag: 3/5
*13. mail 1939. aastal asus St. Louis kapteni Gustav Schröderi juhtimisel
Hamburgist Kuuba poole teele. Laevas oli 937 reisijat, kellest suurem
osa olid Natsi-Saksamaalt lahkuvad juudi põgenikud. Ellujääjad meenutavad, et see oli imeline reis, sest kõiki
reisijaid koheldi väga hästi. Toimusid kontsertid ja tantsuõhtud,
neil lubati reedeti oma usupüha pidada ning isegi Hitleri pilt
kinni katta.
27. mail keelati Havanna sadamas laeval sisse sõita. Järgmise kuue päeva jooksul käis
tihe arutelu. Selgus, et 5. mail oli Kuuba valitsus võtnud vastu
otsuse, et kõik viisad, mis olid välja antud enne seda kuupäeva, on
nüüd kehtetud. Sissepääs oli piiratud kõigile välismaalastele, v. a. Usa
elanikele, kellel pidi olema ette näidata vastav luba ja $500 tagatisraha. Ükski laeva pardal olevatest reisijatest ei
teadnud enne laevale astumist, et nende viisad on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud.
Lõpuks lubati Kuuba pinnale 29 reisijat, neist 22 olid kehtiva Usa
viisaga juudid, kuus Hispaania ja Kuuba
kodanikud ning üks enesetappu üritanud reisija, kes viidi Havanna haiglasse.
Pärast
seda kui St. Louis ei saanud luba Kuubas silduda, liikus laev 907
põgenikuga pardal Ameerika Ühendriikide poole. Laev liikus
sissepääsuluba lootes Florida ranniku lähedal, kuid tollane president
Roosevelt ei lubanud samuti juutidel maale tulla. Ka Kanada keeldus põgenikke vastu võtmast.
Kapten
Schröder keeldus Saksamaale tagasi sõitmisest, ta nõudis, et enne peab
kõigile reisjatele ohutu koht leitama. 17. juunil 1939 sildus laev
Belgias, Antwerpeni sadamas ning reisijad jaotati erinevate riikide vahel
järgmiselt: Inglismaa võttis vastu 288 põgenikku, Prantsusmaa 224, Belgia 214 ja Holland 181.
Tühi laev suundus tagasi Hamburgi.
1940. aastal okupeeris Saksamaa Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi ning kõik seal elavad juudid olid ohus. Hilisem statsistika näitab, et 936 laeval olnud reisijast mõrvati sõja jooksu 254 inimest.
1940. aastal okupeeris Saksamaa Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi ning kõik seal elavad juudid olid ohus. Hilisem statsistika näitab, et 936 laeval olnud reisijast mõrvati sõja jooksu 254 inimest.