Rahva raamatu kodulehel kirjutatakse "Ühe kodanlase pihtimuste" tutvustuseks järgmist:
See on lugu ühe eurooplase lapsepõlvest, noorusest ja õpinguaastatest, ühest ungari noormehest, kes omandab haridust Saksamaal ja Prantsusmaal. Oma firmamärgiks kujunenud lakoonilise stiiliga, mida vürtsitab soe huumor, kirjeldab Sandor Marai Kaschaus veedetud lapsepõlve, Austria-Ungari impeeriumi langemisaegu ja „metsikuid“ 1920. aastaid, mil boheemlasest peategelane ajakirjanikuna Euroopas rändas.
Esiteks, ei saanud ma sisukirjelduse ja raamatu sisekaanel oleva märkme kombinatsioonina lõplikult aru, kui palju on tegemist puhtalt väljamõeldise, kui palju reaalsete sündmuste meenutustega. Igal juhul mõjus autori kirjeldus 19. sajandi lõpu kodanlase pereelust autobiograafilisena. Ta kirjutab oma lapsepõlvest ja koolielust ning lisab fakte, näiteks meelelahutuse ja isikliku hügieeni osas, mida ma enne kuskilt lugenud polnud.
See on lugu ühe eurooplase lapsepõlvest, noorusest ja õpinguaastatest, ühest ungari noormehest, kes omandab haridust Saksamaal ja Prantsusmaal. Oma firmamärgiks kujunenud lakoonilise stiiliga, mida vürtsitab soe huumor, kirjeldab Sandor Marai Kaschaus veedetud lapsepõlve, Austria-Ungari impeeriumi langemisaegu ja „metsikuid“ 1920. aastaid, mil boheemlasest peategelane ajakirjanikuna Euroopas rändas.
Esiteks, ei saanud ma sisukirjelduse ja raamatu sisekaanel oleva märkme kombinatsioonina lõplikult aru, kui palju on tegemist puhtalt väljamõeldise, kui palju reaalsete sündmuste meenutustega. Igal juhul mõjus autori kirjeldus 19. sajandi lõpu kodanlase pereelust autobiograafilisena. Ta kirjutab oma lapsepõlvest ja koolielust ning lisab fakte, näiteks meelelahutuse ja isikliku hügieeni osas, mida ma enne kuskilt lugenud polnud.
Teine raamat jätab rohkem väljemõeldu mulje. Lugedes tekkis mul paralleel Christopher Isherwoodi "Hüvasti Berliiniga". Lugesin viimast küll aastaid tagasi, aga meeleolu tundus sama.
Lõppkokkuvõttes mulle meeldis, esimene osa küll rohkem kui teine. Päris biograafiana ei julgenud ma neid võtta, kuid ilukirjandusliku teostena, eriti kui ajaloolised raamatud meeldivad, kindlasti väärt lugemist.
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: Bekenntnisse eines Bürgers: ErinnerungenLõppkokkuvõttes mulle meeldis, esimene osa küll rohkem kui teine. Päris biograafiana ei julgenud ma neid võtta, kuid ilukirjandusliku teostena, eriti kui ajaloolised raamatud meeldivad, kindlasti väärt lugemist.
inglise keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnang: 4/5 (esimesele poolele annaksin 4 punkti ja teisele 3)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar