Anne Griffin "Kuulates vaikijaid"

Jeanie pere peab matusebürood ja nende äri teeb eriliseks see, et nii tema, kui ta isa saavad surnutega rääkida. Kuigi mitte iga lahkunu ei soovi midagi öelda, sest mõnikord on nad oma asjad juba enne surma kokku tõmmanud ja ning siit ilmast rahus lahkunud, siis paljudel on veel viimane sõnum.

Isa on arvamusel, et surnu lähedastele tuleb anda edasi positiivne teade, rääkida armastusest, lootusest ja eluga edasiminekust ning vajadusel ka valetada. Kuid inimloomus ei muutu ka surres ja iga kadunuke ei taha oma sugulastele ilusaid sõnu öelda. See tekitab Jeanies suurt dilemmat ning süütunnet, sest tema ju teab, mida lahkunu tegelikult ütles. 

See raamat on täis surnute valulikke lugusid, sest õnnelikud lahkumised ja vaikijate sõnumid Jeanie'ni (ja lugejani) ei jõua. Kuid ka elavate valu ning pettumisi. Näiteks elasin ma Jeanie ja Fionni suhtele väga kaasa ning lootsin, et nad lähevad koos Londonisse, kuid Jeanie ei leidnud endas julgust pereärist välja astuda ning võõrsil uuesti alustada.

Üldiselt meeldis mulle raamat väga, aga lõpupoole olevad süžeekäänakud oleks võinud ka välja jääda. Vähemalt üks neist. Lõpu pärast läks ka punktihinnang madalamaks. Kuid loodan, et Jeanie leiab lõpuks oma tee ja koha.

pealkiri: "Kuulates vaikijaid"

autor: Griffin, Anne

tõlkija: Lemetti, Piret

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 320

ilmumisaasta: 2023

ISBN-13: 9789916126998

inglise keeles: "Listening Still"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5