Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (Apteeker Melchior IV)

1431, Tallinn, aeg on eelmise raamatu lõpust alates edasi läinud ja Melchior on juba vana mees, kelle lapsed valmistuvad oma elu elama. Ühel päeval kutsutakse ta ootamatult Pirita kloostrisse tarkade meeste konsiiliumisse, sest kahtlustatakse, et saatan on ühe nunna sisse läinud. Teel kloostrisse juhtub ta lume alt välja sulanud laiba otsa ning Melchior poleks loomulikult tema ise kui ta seda surmajuhtumit uurima ei hakkaks. Surnukehi ja saladusi jagub raamatu lõpuni.
Rohkemat ei tahaks ette öelda, sest muidu rikun teiste lugemisrõõmu ära. Ütlen vaid, et kui sulle meeldivad kriminullid ja ajalugu, siis on see täpselt sobiv raamat. Mõnele lugejale võib tunduda, et autor on liiga palju ajaloolist tausta sisse pannud, aga mulle see just meeldis. Kokkuvõttes väga mõnus lugemine!

Raamatu lõpu põhjal loodan, et autor kirjutab veel vähemalt ühe, kui keegi aga samalaadset kirjandust otsib, siis julgen soovitada Oliver Pötzschi timukatütre sarja. Neid on praeguseks ilmunud kokku neli ja kättesaadavad nii saksa kui inglise keeles. Kuigi peategelased on ameti poolest (apteeker ja timukas) nii vastandlikud kui vähegi olla saab, on sarnasusi enam kui erinevusi ja sarjade neljandad raamatud lõppevad teatud mõttes ühtemoodi.  

See on Melchiori lugude sarja neljas raamat, kui tahad järjekorras lugeda, siis esimesed kolm on:

1. "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

2. "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"

3. "Apteeker Melchior ja timuka tütar"

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud