Anna Jansson "Rääkida surnutega" (IV)

Kohalikult, meediumivõimetega naiselt tuleb vihje surnud tüdruku kohta ja nii leitaksegi tema juhistele toetudes üheksa-aastase lapse skelett. Uurimist asub juhtima politseinik Kristoffer Bark. Jäljed viivad lähedalasuvasse, mahapõlenud, endisesse matusebüroo majja, mille omanikud võtsid vastu tüdrukutest kasulapsi. Siit areneb üks valus lugu, mis viib otsapidi ka Kristofferi enda meeskonnaliikme minevikku.

SISURIKKUV INFO

Kõige rohkem üllatas mind see meediumitädi. Taustaloo tõttu eeldasin, et ta ka ikka tõsiselt usub oma võimetesse, kuid siis tuli välja, et ta sai kogu info hoopis teisi kanaleid pidi, mitte vaimude või selgeltnägimise abil ning vedas kliente täiesti teadlikult ninapidi.

VÕID EDASI LUGEDA

Lastevastast vägivalda on siin ramaatus palju ja see pani mu taluvuse kohati tõsiselt proovile. Muus osas mulle meeldis. Janssoni stiil istub mulle ja loen teda kindlasti veel, sest ka Kristofferi isikliku elu areng läheb mulle korda.

"Rääkida surnutega" on sarja neljas raamat. Kolmandast osast "Tantsi mu nukk" kirjutasin siin. Põhimõtteliselt on loetav ka eraldiseisvana, sest põhitegelaste tausta kirjutatakse piisavalt lahti, aga arvan, et võimalusel soovitaksin siiski lugeda algusest.

pealkiri: "Rääkida surnutega"

autor: Jansson, Anna

tõlkija: Jesmin, Mari

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 282

ilmumisaasta: 2023

ISBN-13: 9789916126295

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***

Lilja Sigurdardòttir "Jäine päike" (I)

Áróra ja Ísafold on inglise-islandi segaperekonnast pärit õed. Áróra elab Londonis ja teenib elatist finantskuritegude uurimisega, ta on andekas nn. kadunud raha üles leidma. Ísafold elab koos elukaaslase Björniga Islandil, aga pole juba kaks nädalat ei telefonile vastanud ega Facebooki postitanud. 

Ema ärgitab Árórat õde otsima minema ehk oskab Björn midagi öelda, kui näost näkku küsida? Kohapeal selgub, et õde lasti töölt varguse pärast lahti ja keegi pole teda juba nädalaid näinud. Björn oli Ísafoldi suhtes vägivaldne, kuid naine läks alati mehe juurde tagasi. Kas Björnil on ta kadumisega midagi pistmist?

Paralleelselt Ísafoldi otsimisega tegeleb Áróra ka oma põhitööga ning uurib välja, mida sarmikas hotelliomanik Hákon varjab.

Kõrvaltegelastest on huvitavad Ísafoldi-Björni naabrid Olga ja illegaalne immigrant Omar (see tüüp ei meeldinud üldse, ma arvan, et tema taust polnud sugugi nii süütu, kui ta Olgale näitas) ning obsessivkompulsiivse häirega Grímur. Árórat aitab õe otsimisel ka politseiuurija onu (aga mitte tegelikult onu) Daníel.

Raamat läheb kiiresti edasi, peatükid on lühikesed ning lugu põnev. Lõpplahendus polnud küll mõnes mõttes üllatus, aga mulle meeldis ja asun nüüd kohe teist osa lugema. 

pealkiri:  "Jäine päike"

autor: Sigurdardóttir, Lilja

tõlkija: Suits, Leena

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 270

ilmumisaasta: 2023

ISBN-13: 9789916703748

inglise keeles: "Cold as Hell"
saksa keeles: "Höllenkalt"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!***

Miranda Cowley Heller "The Paper Palace"

Raamatu peategelaseks on viiekümneaastane, abielus ja kolme lapse ema Elle, kelle üks vanimaid sõpru on Jonas. Viimase poolt on see alati olnud sõprusest midagi enamat. Siinkohal vaidlevad mitmed lugejad mulle kindlasti vastu, et ka Elle armastas Jonast kogu südamest, kuid mulle jäi terve raamatu jooksul tunne, et Elle oli oma tausta tõttu emotsionaalselt nii katki, et ta polnud võimeline end nii palju avama, et kedagi südamest armastada. 

Aastatepikkune lähedus viib lõpuks selleni, et nad seksivad ning see seab kogu tuleviku kahtluse alla. Kas mõlemad jäävad koos oma abikaasadega või minnakse lahku ning lõpuks saavadki /jäävadki Jonas ja Elle kokku? Tegelik lõpp jääb lahtiseks ning teisedki lugejad pole ühisel arvamusel. Mina isiklikult arvan, et Elle jäi Peteri juurde.   

"The Paper Palace" on hea näide sellest, kuidas teose välimuse järgi ei tohiks sisu üle otsustada. Roosamannavahulist suvelugemist siit ei leia ning raamat peaks tulema hoiatusega, et selles on laste seksuaalset väärkohtlemist. 

Kui lahtine lõpp väljaarvata, siis mulle meeldis.

pealkiri: "The Paper Palace"

autor: Heller, Miranda Cowley

kirjastus: Riverhead Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 400

ilmumisaasta: 2021
ISBN-10: 0593329821

ISBN-13: 9780593329825

eesti keeles: "Paberloss"
saksa keeles: "Die Papierpalast"

Goodreadsi hinnag: 4/5

Eva Frantz "Sinine villa" (I)

Kaks noort sõidavad peolt koju ja ühtäkki on autotulede valgusvihus väike poiss. Laps juhatab ehmunud paari lähedalasuva sinise maja juurde, kus nad leiavad põrandal lebava vigastatud naise.

Selgub, et hinge vaakuv naine on blogimaailmas tuntud kui Sinise villa Becca, kes kirjutab oma postitusi Ilon Wiklandi laadsest nostalgilisest ja harmoonilisest kodust. Kuigi negatiivsed kommentaarid kuuluvad blogipidamise juurde, on ta viimasel ajal saanud lausa tapmisähvardusi. Juhtumit asub uurima politseinik Anna Glad, kelle isiklik elu on kõike muud kui klantspilt. 

Oli põnev ning autor oli mu arvates sotsiaalmeedia pahupoolt väga hästi tabanud. Kuid kohati ka väga jõhker. Lugesin lennukis ja vahepeal kui asi liiga karmiks läks, vaatasin kerget naistekat vahele ja lugesin edasi. Kahjuks sai raamat enne läbi kui lend, nii et istusin seal ootuses, et saan kojujõudes järgmise osa võtta, kuid siis avastasin oma suureks pettumuseks, et olin selle Eestist ostmata jätnud. Eks ma pean nüüd ootama kuni raamat minuni jõuab ja sarja edasi lugeda saan.

pealkiri: "Sinine villa"

autor: Frantz, Eva

tõlkija: Okas, Kadri

kirjastus: Rahva Raamatu Kirjastus
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 328

ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 2017)

ISBN-13: 9789916140581

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Seppo Zetterberg "Reisimuljeid vanadest Baltimaadest: rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil"

Kujutage ette, et tahate 17. sajandil Saksamaalt või Venemaalt Eestisse jõuda? Hädasti oleks vaja, aga laevaga ei saa ning lennukeid pole veel leiutatud (mis muidugi tähendab, et tolleaegsed reisijad ei osanud neist ka puudust tunda). 

Ajaloos kirjeldatakse tihti, kuidas inimesed tõllas punktist A punkti B reisivad ja mind pani alati imestama, kuidas nad vastu pidasid. Zetterberg teeb selle teekonna natuke "talutavamaks" ja selgitab, kuidas tolleaegne "ühistransport" tegelikult toimis. 

Sarnaselt tänapäevale ei reisitud üksnes ameti-või pereasjus, mõnikord viis reis inimesi randa suve ja puhkust nautima või hoopis teise riiki ostureisile. Ma nii naersin, et ajad on küll muutunud, aga mured mitte - isegi siis oli vaja välja mõelda, kuidas mitte liiga palju osta või siis tollist läbi minnes loota, et sind kinni ei peeta ja maksu maksma ei panda.

Reisimise osa oli väga huvitav, nii protsessi kui reisijate kogemuste osas, eks ikka tahad ju teada, kuidas välismaalased meie esivanemaid kirjeldasid. Oli tore lugemine ja soovitan teilegi!

pealkiri: "Reisimuljeid vanadest Baltimaadest: rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil"

autor: Zetterberg, Seppo

tõlkija: Olesk, Sirje

kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline 
lehekülgede arv: 239

ilmumisaasta: 2023

ISBN-13: 9789985357620

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Steve Cavanagh "Kolmteist"

Usa kohtutes rakendatakse vandemeeste süsteemi, kus otsuse kohtualuse süü(tuse) üle teevad kogukonnast pärit inimesed. Sadade kohalekutsutute seast otsitakse just neid, kes oleksid oma arvamuses neutraalsed, kuid samas nii prokuratuuri, kui kaitse arvates piisavalt mõjutatavad, et otsust just neile soovitavas suunas teha. Ja nüüd kujutage ette, et sellest ülitihedast sõelast pääseb läbi keegi, kes ei peaks seal mitte olema. 

Steve Cavanaugh "Kolmteist" mängibki mõttega, et mõrvar smugeldab end vandekohtunikuna just sellele protsessile, kus süütu mees tema sooritatud mõrvade pärast kohtupingis istub. Harukordne on see, et lugeja teab seda juba algusest peale ning jälgib kõrvalseisjana, kuidas kaitseadvokaat Eddie Flynn tõele jälile jõuab. 

Eddie on endine pisisuli, nüüd advokaat ning see on kokku äärmiselt nauditav kooslus, sest tema eelmine amet andis talle teadmisi, mida koolis ei õpetata. 

Mulle väga meeldis. Huvitav ja õudne samaaegselt. Tahan kindlasti ka teisi sarja raamatuid lugeda, võimalusel alustan esimesest.

pealkiri: "Kolmteist"

autor: Cavanagh, Steve

tõlkija: Riikoja, Kaja

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 366

ilmumisaasta: 2023

ISBN-13: 9789916703977

inglise keeles: "Thirteen"
saksa keeles: "Thirteen"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Ann Patchett "Tom Lake"

2020. aasta kevad-suvi Michiganis. Lara kolm täiskasvanud tütart tulevad koju koroonavarju ja paluvad, et ema räägiks neile (jälle) lugu oma noorpõlve suurest armastusest Peter Dukest. Duke ja Lara mängisid koos Thorthon Wilder "Our Town" ("Meie linn") lavastuses. Selle näidendi sisu ja raamatu sündmustik on omavahel väga tihedalt seotud ja esimest tundmata, ei mõista täielikult ka teist. Ma lugesin näidendi kohta internetist juurde ja üldjoontes sai aru, kuid usun, et paljugi jäi märkamata. 

Kirjanik liigub Lara noorpõlve ja tänapäeva ajaliini vahet, aga ei tee üleminekut kuidagi selgeks. Iga kord pead natuke lugema, enne kui aru saad, millal need sündmused toimuvad ja see vähendas lugemiselamust. Mulle meeldis mineviku osa rohkem, see oli nii mõnus soe ja suvine, ujumist, päikest, kirsse ning esimest armastust täis. Täiskasvanud Lara mind enam nii väga ei huvitanud, kuid selleta poleks lugu täielik olnud.

Lugema asudes eeldasin ka raamatut, mis puudutab koroonaaega, sest tänapäevased sündmused toimuvad ju 2020. aastal, kuid pandeemiat mainitakse möödaminnes, vaid paari lausega. Näiteks kommentaar, et ei saa rahvarohket pulmapidu pidada. Karantiini kogenu saab sellest aru, aga aastate pärast läheb see märkus täiesti kaduma. 

Üldjoontes jäi lugemiselamus eelpool kriitika tõttu keskpäraseks. 

pealkiri: "Tom Lake"

autor: Patchett, Ann

kirjastus: Harper First
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 309

ilmumisaasta: 2023

ISBN-10: 006332752X

ISBN-13: 9789916125151

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Sommer zu Hause"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Annabel Monaghan "Same Time Next Summer"

Wyatt oli Sami teismeliseea suur armastus. Loomulikult arvasid nad, et jäävad elu lõpuni kokku, kuid suhe purunes ja nüüd neliteist aastat hiljem on Sam Jackiga kihlatud ning valmistub pulmadeks. Just nüüd ristub ta tee uuesti Wyattiga (kes on vahepeal kuulsaks-rikkaks saanud ning pole kunagi Sami unustanud).

Täpsed süžeedetailid polegi siinkohal tegelikult olulised, sest kui ütlen, et see on täpselt selline raamat, mis oleks justkui sama autori Nora sulest ilmunud, siis saavad need, kes "Nora kaldub stsenaariumist kõrvale" lugenud, aru, mida ma mõtlen ja oskavad arvata, kuidas kogu lugu edasi areneb. Neile, kes pole Nora raamatut lugenud, selgituseks, et ta kirjutas romantikakanalile stsenaariume ja need käisid kõik kindla kondikava järgi, stsenaristil tuli vaid lüngad täita. 

Sama põhimõtet kirjandusse üle kandes ongi tulemuseks cozy, kerge ja ettearvatav lugemine, täpselt selline, et võtad reisile kaasa, loed kohapeal läbi, aga jätad raamatu hotelli maha, sest ei näe vajadust koju tagasi tuua. Meelelahutuseks sobib, aga kui lugemata jätate, pole ka suurt midagi kaotanud, sest eelpool mainitud kondikava tõttu olete seda lugu erinevates variatsioonides juba palju kordi lugenud.

Nora raamat meeldis mulle väga, sest see oli lõbus ja peategelane oskas enda üle naerda, käesolev on oluliselt nõrgem. Lugesin läbi ja paar nädalat hiljem on juba raske detaile meenutada.

pealkiri: "Same Time Next Summer"

autor: Monaghan, Annabel

kirjastus: G. P. Putnam's Son
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 320

ilmumisaasta: 2023
ISBN-10: 059354496X

ISBN-13: 9780593544969

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5

Lydia Sandgren "Kogutud teosed"

Teismeliseeast sõbrad Martin ja Gustav. Esimene neist on kirjaniku-, teine kunstnikuhakatis. Martin unistab oma suurest teosest küll edasi, kuid taipab, et pere unistustega ülal ei pea ning alustab koos sõbraga kirjastusäri. Gustavist saabki kuulus kunstnik. Liimiks kahe mehe vahel on Cecilia - Martini naine ja Gustavi muusa. 

...kuid ühel päeval on Cecilia kadunud ja keegi ei tea, mis temast sai või kuhu ta läks. On ta elus või surnud? Ja mõnes mõttes keegi ei hooli ka, elu läheb ju edasi. Mina ka ei hoolinud, sest ta ei meeldinud mulle eriti, oli selline külm, kauge ja kummaline tegelane.

"Kogutud teosed" väljendab mu jaoks igapäevase elu ilu. Lydia Sandgren oskab isegi toidutegemisest ja töölkäimisest nii kaasahaaravalt kirjutada, et loed ja naudid. Mulle meeldis, kuid tundsin, et pean tarbima väikestes kogustes, see pole raamat, mida ühe hooga läbi lugeda suudan. Meeleolult meenutas mulle natuke varasemalt loetud Ewald Arenzi "Suurt suve", sest siingi on kesksel kohal suureks kasvamine ja oma koha ning suuna leidmine. Julgen öelda, et kui meeldis üks, siis meeldib ka teine.

pealkiri: "Kogutud teosed"

autor: Sandgren, Lydia

tõlkija: Mäe, Ene

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 688

ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916125410

inglise keeles: "Collected Works"
saksa keeles: "Gesammelte Werke"

Goodreadsi hinnag: 5/5

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***