John Searles "Help for the Haunted"

Sylvie Masoni vanemad teenivad elatist vaimude väljaajamise ning kurjast vaimust vaevatud inimeste aitamisega. Nende maja keldris on kogu kummalisi leide, näiteks kirves, millega terve perekond ära tapeti ja kaltsunukk Penny, mis jänesepuuris kindlalt paigal istub (puuril on silt, mis ei luba seda mingil juhul lahti teha).
Ühel öösel helistab vanematele Sylvie vanem õde Rose kes tahab isa ja emaga lähedalasuvas kirikus kokku saada. Sylvi jääb autosse, vanemad lähevad sisse ja tapetakse. Nende mõrvas süüdistatakse Albert Lynchi, kelle tütart nad samuti aidata püüdsid. Raamatu sündmustik hüppab mõrva eelse ja järgse aja vahel ning pikkamööda kujuneb pilditükikestest tervik, millest saame teada, mis tegelikult kirikus juhtus ja  mis selleni viis. Igal perel on saladusi, aga Masonitel veelgi rohkem.
See on väga kummaline raamat, mis tekitab hirmujudinaid, aga on täpselt sobiv, kui otsid natuke teistsugust lugemiskogemust. Suurema osa raamatust ei saa päris täpselt aru, mis on mis ja kogu aeg on õhus küsimus, et äkki ikkagi on seal midagi. Lõppkokkuvõttes ütlen, et üldjoontes mulle meeldis, aga kuna ma suhtun üliusklikkesse inimestesse alati teatud reserveeritusega ja ettevaatusega, siis pole see sajaprotsendiline veendumus. Minu jaoks päästis selle raamatu lõpp. Hea meelega räägiksin ja arutaksin selle raamatu teemal rohkem, kuid ei saa seda lõppu mitte ette äraütlemata teha, see aga rikuks lugemiselamuse täielikult.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (Apteeker Melchior IV)

1431, Tallinn, aeg on eelmise raamatu lõpust alates edasi läinud ja Melchior on juba vana mees, kelle lapsed valmistuvad oma elu elama. Ühel päeval kutsutakse ta ootamatult Pirita kloostrisse tarkade meeste konsiiliumisse, sest kahtlustatakse, et saatan on ühe nunna sisse läinud. Teel kloostrisse juhtub ta lume alt välja sulanud laiba otsa ning Melchior poleks loomulikult tema ise kui ta seda surmajuhtumit uurima ei hakkaks. Surnukehi ja saladusi jagub raamatu lõpuni.
Rohkemat ei tahaks ette öelda, sest muidu rikun teiste lugemisrõõmu ära. Ütlen vaid, et kui sulle meeldivad kriminullid ja ajalugu, siis on see täpselt sobiv raamat. Mõnele lugejale võib tunduda, et autor on liiga palju ajaloolist tausta sisse pannud, aga mulle see just meeldis. Kokkuvõttes väga mõnus lugemine!

Raamatu lõpu põhjal loodan, et autor kirjutab veel vähemalt ühe, kui keegi aga samalaadset kirjandust otsib, siis julgen soovitada Oliver Pötzschi timukatütre sarja. Neid on praeguseks ilmunud kokku neli ja kättesaadavad nii saksa kui inglise keeles. Kuigi peategelased on ameti poolest (apteeker ja timukas) nii vastandlikud kui vähegi olla saab, on sarnasusi enam kui erinevusi ja sarjade neljandad raamatud lõppevad teatud mõttes ühtemoodi.  

See on Melchiori lugude sarja neljas raamat, kui tahad järjekorras lugeda, siis esimesed kolm on:

1. "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

2. "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"

3. "Apteeker Melchior ja timuka tütar"

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Yangsze Choo "The Ghost Bride"

Li Lin on noor hiinlanna, kes elab 19. sajandi Malaias. Ta ema on surnud ning isa oopiumisõltlane, kes on oma pere majanduslikult laostanud. Ühel päeval tehakse isale ettepanek anda oma tütar rikka Lim pere hiljuti surnud poja vaimupruudiks, st abielutseremoonia viidaks läbi ja Li Lin jääks rikkaks leseks. Kuigi selline abielu annaks talle majandusliku kindlustatuse ja päästaks pere rahahädast,  lükkab Li Lin abielupakkumise tagasi. 

Siis aga hakkab potensiaalne peigmees Lim Tian Ching teda unes kummitama ning selgub, et Li Lin oli tegelikult kihlatud Lim Tian Chingi onupoja Tian Baiga, kellega abielu nüüd aga võimatu on. 

Li Lin võtab masendusest liiga palju ravipulbrit, langeb koomasse ning jätkab oma seiklust teispoolsuses, vaimudeilmas.
Lugema hakates ei tundunud see raamat midagi erilist, kuid see haaras mind endasse ja ei lasknud enne lahti kui olin viimase lehekülje läbi lugenud. Lisaks sellele, et lugu on köitev, on ka taustaks olev hiina kultuur ja uskumised väga põnevad. Lõppkokkuvõttes meeldis mulle väga!

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Chris Bohjalian "The Light in the Ruins"

Raamatus kirjeldatud sündmused toimuvad 1943. ja 1955. aasta Itaalias. 

1943. aastal elab Rosetide perekond elab oma villas ning nad loodavad, et see kaitseb neid sõja eest. Peretütar kaheksateistaastane Cristina igavleb ning veedab oma päevi basseinis ujudes ja oma vennalastega mängides. Ühel päeval saabuvad maja juurde itaalia ja saksa sõdurid, kes soovivad näha Rosetide valdusesse jäävat etruskide matmispaika. Selle sündmusega on pere "idüll" rikutud, Christina hakkab saksa sõduriga kurameerima ning natsid kolivad villasse sisse. 

1955. aastal mõrvatakse Christina vennanaine ning juhtumit määratakse lahendama  Serafina Bettini. Üsna ruttu selgub, et mõrvari sihtmärgiks on ka teised Rosati pereliikmed.
See on raamat noorusearmastusest  ning sõja ajal toime tulemisest. Kelle sead esikohale, kas oma pere või võhivõõrad inimesed?

Kuigi see autor on palju raamatuid kirjutanud, pole ma temalt enne midagi lugenud (ühte proovisin, aga see ei meeldinud mulle), aga selle raamatu põhjal võtan teda kindlasti veel kätte, sest raamat oli hästi ja põnevalt kirjutatud. Raske oli otsustada, kas tegemist on puhtalt ilukirjanduse või kriminulliga, aga paigutasin siiski viimase alla.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kerrelyn Sparks "Vampire withe the Dragon Tattoo" (Love at Stake Series 14)

Šotlased on oma kiltides teatavasti seksikad, muuda nad ka vampiirideks ja nad on vastupandamatud. Suurepärane lugemine minu ajavahest vaevatud pea jaoks. 

See on "Love at Stakes" sarja 14. raamat ja loodetavasti hakkab autor nüüd ka otsi kokku tõmbama, sest kui aus olla, siis mina küll ei viitsi enam lugeda, kuidas vampiirid õnnelikku pereelu elavad.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kristiina Kass "Petra lood"

Tüdrukutirtsu Petraga juhtub igasuguseid asju, näiteks käib ta isaga kelgutamas ning emaga allahindluste ajal poes shoppamas, võtab oma kaisukoera Pontu järve äärde kaasa ning hüppab vanemate voodi katki. 

Kõik lood on väga toredad "lapsesuu stiilis", aga samas väga tabavate tähelepanekutega. Näiteks lugu sellest, kuidas isa ja ema külas olles alati kasse ja koere silitavad ning räägivad kui toredad need kõik on, aga endale kunagi võtta ei taha, sest loomad ajavad karvu ja ronivad voodisse. Mul tekkis kohe võrdlus Tjorveniga, Petra on täpselt sama tore väike tüdruk. 

Väga lõbus raamat!

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Kristiina Kass "Samueli võlupadi"

Samuel on natuke laisk üheksa-aastane poiss, kes ajab oma nõudliku ja tänitava ema pidevalt närvi, sest ta pole nii tark ja tubli kui vanem õde Susanna. Ühel õhtul magama minnes paneb Samuel oma õpiku padja alla ja hommikul selgub, et talle on kõik sellest raamatust pähe jäänud. Kuidas lugu edasi areneb ja laheneb, saate juba lugedes teada. Väga mõnusalt kirjutatud ja tore lugemine ka täiskasvanutele!

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Justin Petrone "Misjonäripoos"

Lühijuttude (pigem mõtiskluste) kogumik, millest paljud juba kuskilt varem loetud ja tuttavad, aga mõned ka päris uued. Kui otsite samasugust eestlaste ja Eesti kommentaare kui olid tema eelnevates raamatutes "Minu Eesti 1 ja 2", siis seda eriti pole, on hoopis hea suvine meelelahutus. 

Kaks mõtet, no öelge mulle, kuidas saab raamatu inglise keelse pealkirja „Mission Estonia“ tõlkida "Misjonäripoosiks"? Teiseks,  miks pole Justin kunagi kirjutanud eestlaste madalatest palkadest ja second hand poodide rohkusest (parandage mind, kui tegelikult on). Viimased olid küll vähemalt aastaid tagasi vägagi olulised, kas enam pole või ei puutu Justin nendega lihtsalt kokku? Lihtsalt mõtisklen. 

saksa keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "Mission Estonia"

Avo Kull "Haigla"

Tegevustik toimub 1978. aasta ENSV-s ja peateglasteks on Kalvi, kes on määratud uue haigla ehituse töödejuhatajaks, günekoloog Tiina ja KGB operatiivtöötaja Armin.  

Mida selle kohta siis öelda? Kalvi ja Tiina kahekõned on liialt kunstlikud ja väga mehelikult kirjutatud ning kui aus olla, siis ei meeldinud mulle neist kumbki, Armin oli hoopis põnevam tegelane. Lisaks sellele, et ma ei viitsi ma lugeda pidevast viinaviskamisest, häiris, et autor oli sisse pikkinud ohtralt nõukogudeaegseid nalju, mida sai ühtekokku liiga palju. Nooremale lugejale on see raamat arvatavasti õpetlik ja vanemale meeldetuletuslik, kuid mulle lihtsalt tüütu. Võibolla on minu kui lugeja viga see, et olen piisavalt vana, et midagigi nõukogude ajast mäletada, aga liiga noor, et sellest täpselt aru saada. Idee poolest võinuks sellest hoopis parem raamat saada, aga praegu on selline „ei liha ei kala“, mille sihtgrupiks ma ilmselgelt pole. 

saksa keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud